Mõte, et immuunsussüsteem ja meeleolu on omavahel ühenduses, pole uus.
Enamik meist on ju kogenud, et olles tööst või isiklikust elust
kurnatud, hakkavad ka paljud viirused kergemini külge kui tavaliselt.
Õnneks on ka teadlased jõudnud sinnamaani, et oskavad ära seletada, miks
see nii on.
Märka muutusi organismis
Immuunsus on organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta
kahjutuks nende mürke. Kui lühiajaline stressiseisund paneb organismi
enese eest võitlema ning tõstab immuunsustaseme väga kõrgele, siis
pikaajaline pidev emotsionaalne ja füüsiline kurnatus, nagu näiteks
ülejõukäiv töö, probleemid kodus, pidev kurvameelsus ja/või apaatia,
võib viia selleni, et organism ei viitsi enam täisvõimsusel võidelda.
Nii saab igast bakterist, millega sa kokku puutud, potentsiaalne
ohuallikas.
Kõige esimesena annab alla immuunsussüsteemi see osa, mis puudutab
eritisi – see on grupp kaitsvaid proteiine, mida leidub meie süljes,
limaskestas ja kopsudes ning mis takistavad pisikutel meie organismi
siseneda. Kui kaitsvad proteiinid ei võitle enam täisvõimsusel, on
bakteritel peaaegu vaba tee tulla meie organismi nõrgestama.
Kui oled terve ning su meel on puhanud ja õnnelik, siis jäävad paljud
ohuallikad juba kõige esimese immuunsusgrupi “sõdurite” ees pidama,
sest organism on saanud signaali, et kaitsesüsteem tuleb sisse lülitada.
Kui su vaim on aga stressist kurnatud või kui oled füüsiliselt omadega
läbi, siis ei hakka immuunsüsteem õigel ajal tööle. Teadlased
põhjendavad seda asjaoluga, et kui su kehas on väga kõrge
stressihormooni kortisooli tase, siis su keha lülitab end
säästureziimile ning esimene asi, mille pealt ta end tagasi hakkab
hoidma, on immuunsüsteem.
On tõestatud, et kolm võtmetähtsusega immuunsuse kandjat on
stressiolukorras halvatud. Need on T-rakud ja NK-rakud ehk
naturaalkillerid, mis tunnevad ära ning ründavad organismi ohustavaid
baktereid, ning interferoonid ehk valgud, mida rakud sünteesivad
vastuseks viirusnakkusele, takistamaks viiruste levikut organismi
teistele rakkudele.
Immuunsüsteem pole tänu negatiivsetele emotsioonidele mitte ainult
alla surutud, vaid stress paneb organismi enda tootma immuunrakke
tsütokiine suuremas koguses kui vaja oleks. Tsütokiin on immuunrakkude
eritatud valk, mis toimib antigeenidesse ja vallandab immuunreaktsiooni.
Kui tsütokiini on organismis liiga palju, tekivad külmetuse- ja
gripisümptomid ning halva enesetunde tõttu on ka tuju kehv. Seega oled
sa stressis olles veel enam haige kui muidu ning tunned end eriti
sandilt. Masenduses olles on isegi väike külmetus sama hull läbi põdeda
kui jalust maha rabav gripp.
Stressitekitajad, mis need veel on?Mõned uuringud on näidanud, et isegi 30-minutine vaidlus kaasaga võib
organismi niivõrd endast välja viia, et immuunsüsteem saab päevaks või
paariks kõva hoobi. Üldiselt usutakse aga, et immuunsüsteem kannatab
tõeliselt alles siis, kui inimene on vaimse või füüsilise surve all
olnud järjest vähemalt kolm kuud. Kuigi see võib tunduda hea uudisena,
sest enamik meist ei ole nii pikalt endast väljas ning leiab stressile
varem leevendust, kui muidugi ei ole parasjagu käsil majaehitus,
kolimine või abielulahutus, mis tähistab tavaliselt väga pikaajalist
emotsionaalselt ebastabiilset olukorda, siis seisneb probleem selles, et
meil endil ja organismil on erinev arusaam sellest, mis asi stress
üldse on.
Iga emotsioon, mida me läbi elame, vallandab kehas “keemilise
kokteili”, mis omakorda annab organismile edasi ühe või teise sõnumiga
signaali. Kui sa reageerid muutustele nii, nagu keha sinult ootab –
nutad, kui oled kurb, karjud, kui oled vihane ning lõdvestud, kui sind
tabab pingeline olukord –, siis su organism rahuneb ning “keemiline
kokteil” haihtub. Kui sa aga jätad pinge endasse, siis see kokteil aina
paisub ning su keha ei oska enam muutustele adekvaatselt reageerida. Nii
on su organism tasakaalust väljas ning keha ongi stressis. Tulemuseks
on tõsiasi, et jääd kergemini külmetushaigustesse, saad nohu, köha või
kõhuviiruse ning põed haigust pikemalt, kui tavaolukorras. Hea uudis on
aga, et saame ise haigusi ära hoida, olles positiivsed ning kuulates
oma keha.
Jälgi emotsioone, kuula keha
Teadlased on välja selgitanud, et emotsioonid avaldavad kehale suurt
mõju. Näiteks on inimestel, kes ei oska või ei taha omi tundeid välja
näidata, teadlaste kinnitusel suurem risk haigestuda
südame-veresoonkonna haigustesse, sest stress tõstab vererõhu taset. Ka
lihaspinge seljas ning sagedased peavalud on nähtused, mida äärmuslike
emotsioonide allasurumine endaga kaasa toob. Seepärast tasub oma keha
kuulata ja väljendada, mida tunned.
Ka stressi koos selle negatiivsete tagajärgedega on kasulikum ära
hoida kui ravida. Näiteks Ameerika Emory ülikoolis jõuti järelduseni, et
80% naistest, kes ei jäänud rasedaks, said oma menstruatsiooni- ja
ovulatsioonitsükli korda, kui olid stressist vabanenud. Selleks tasub
alustada näiteks naermisest, sest on tõestatud, et naer vähendab
allergiliste reaktsioonide teket – inimestel, kes vaatavad sagedasti
komöödiaid ning naeravad palju, on vähem pingeid ning nende
immuunsüsteem on tugevam ning allergiaid tekib vähem.
Teada on seegi, et isegi 30-minutiline tuline tüli võib inimese
immuunsüsteemi märkimisväärselt nõrgestada ja mõnel organismil võtab
sellest toibumine aega isegi kuni kuus päeva. Nii on tõestatud, et
näiteks lõikehaav paraneb masenduse all kannatajatel aeglasemalt kui
positiivse ellusuhtumisega inimestel. Isegi muretsemine vähendab naha
paranemisvõimet, mistõttu patsiendid, kes ei paanitse eesoleva
operatsiooni pärast, tervenevad teistest kiiremini.
Kuidas siis vaimu ja keha tervendada, küsite. Üks pakub välja mõned võimalused.
- Ümbritse end “omadega”. Tudengitega läbi viidud
uurimuse tulemusena leiti, et esmakursuslased käivad esimestel ülikooli
sisseelamise kuudel tihedamini arsti juures, kui nad seda hilisema
kooliaja jooksul teevad. Arvatakse, et nad ei saa pingeid piisavalt
hästi maandada, kuna nad on eemal perekonnast ja sõpradest. Kui oled
loonud endale uue sõpruskonna, kellega saad päevasündmuste ja
negatiivsete emotsioonide üle aru pidada, vähendad sa pingeid oma kehas
ning su immuunsüsteem ei saa stressist kahjustatud.
- Vala oma emotsioonid välja. Kui sa ei taha sõpru ja
pereliikmeid oma muredega vaevata, siis pane negatiivsed emotsioonid
kirja. Psühholoogide kinnitusel on see väga tõhus viis end välja elada,
kui sa ei taha sõnu kasutada.
- Paranda une kvaliteeti. Häiritud ja katkendlik uni
viitab tihti sellele, et päevaemotsioonid on alla surutud. Nii hakkab
keha probleeme lahkama öösel. Ebapiisav uni nõrgestab immuunsüsteemi.
- Kruti pinget ja oota… Positiivne ärevus, mis
kaasneb eesootava reisi, sünnipäeva või muu toreda sündmusega,
vallandavad kehas keemilisi ühendeid, mis seovad endaga keharakkudes
retseptoreid.
Kui su elus on parasjagu pingeline periood, on hea mõte organismi veidi loodusjõul turgutada.
- Punase päevakübara tinktuur. See on üks võimalik
abimees, mille abil oma immuunsust tõsta, grippi ennetada ja ravida.
Haigestumisel aitab tinktuur vähendada ja kergendada nii nohu kui ka
kurgupõletikku (sobib ka lastele, kui tilgutada suhkrutükile, segada
mahla või leige teega). Välispidiselt kasutatakse seda väikeste
pindmiste haavade, näole tekkinud põletikuliste vistrike, löövete ja
ohatiste tupsutamiseks. Taime tinktuur aitab ka igemepõletiku puhul ning
huuleherpese esimeses faasis ka herpese kiireks raviks. Kuigi näiteks
Echinamaxi tilgad sisaldavad tablettidega võrreldes isegi 20 korda
rohkem aktiivseid toimeaineid, ei tohiks kuuri pikkus siiski ületada 28
päeva, kuna toime immuunsüsteemile on väga tugev.
- Küüslaugukapslid. Klassikaline abivahend organismi
tugevdamiseks on küüslauk. Kui pelgad vängelt lõhnavat küüslauku,
manusta lõhnatuid küüslaugukapsleid, mis tugevdavad immuunsüsteemi ning
muudavad organismi külmetushaiguste suhtes vastupidavamaks – leevendavad
grippi, kurgupõletikku ja bronhide ummistust, puhastavad ja laiendavad
veresooni, alandavad kolesteroolitaset ja toimivad
ateroskleroosivastaselt, soodustavad resistentsuse kujunemist
infektsioonide vastu, parandavad mälu (antisklerootiline efekt) jne.
- Mesilasema toitepiim. Üldtoniseerivad mesilasema
toitepiima kapslid sobivad nii immuunsüsteemi tugevdamiseks kui ka
väsimustundest jagusaamiseks, sest nende mõjul hävib enamik
mikroorganisme 10 – 15 minuti jooksul. Tänu mesilasema toitepiimale
paraneb näiteks uni, suureneb kehaline vastupanuvõime, alaneb vere
kolesteroolitase, normaliseerub vererõhk, paraneb enesetunne ja
meeleolu.
- Immuniteeditee. Segutee linnurohust,
põldmarjaürdist, salveist, kaselehtedest, angervaksast ja sibulakoortest
aitab jääkained kehast välja saada ja leevendab seeläbi külmetamise
tõttu tekkinud peavalu. Viil sidrunit tees tagab hea maitse ja tapab
viirusi, meel tees on lisaks raviomadustele ka vedelikku väljutav toime.
Spetsialist teab: HAIGUS KAOB
PILLE MURRIK, pereterapeut ja koolitaja: Paarikümne aasta eest, kui
noore jaoskonnaarstina tööle asusin, üllatusin, mõistes, et
haigestumiste taga on inimeste rahuldamata vajadused ning oskamatus oma
tunnetega toime tulla. Kogesin seda oma nahal. Kuna tegin väikese lapse
kõrvalt mitme arsti tööd ja vastuvõttudele-visiitidele lisaks
haiglavalveid, tundsin aasta lõpuks, et vajan puhkust. Seda ei
võimaldatud. Ohkasin ja soovisin, et jääksin haigeks. Nädala alguseks
olingi haige, paraku nii rängas bronhiidis, et olin haiguslehel terve
detsembrikuu. Siis otsustasin, et selline hind oma vajaduste
rahuldamiseks on liialt kõrge, ja asusin esimesel võimalusel õppima
psühhoteraapiat. Erinevad õpingud on aidanud endaga kontakti saada ja
kogeda, kuidas haiguste sümptomid kaovad, kui nende tõelisel põhjusel
sabast saad.
Näiteks akadeemilistes ringkondades pahameelt esile
kutsunud Jure Biechonski meetod on oma nahal kogetuna osutunud väga
tõhusaks. Puutusin sellega esmakordselt kokku ühel seminaril, kus juhiti
harjutust, mis võimaldas kohtuda oma haigusega. Olen üldiselt terve,
kuid pärast seda, kui sain kümne aasta eest herilase nõelamisest
anafülakitilise soki, on need putukad mulle eluohtlikud. Otsustasin
selles harjutuses kohtuda oma herilaseallergiaga. Meievahelises
dialoogis sain teada, et allergia tuli mulle õpetama endaga arvestamist.
Tänasin ja lubasin tal lahkuda. Nii uskumatu kui see ka pole, sestpeale
ma ei karda herilasi ja nende pisted on piirdunud väikse lokaalse
punetuse ja tursega. Tore, et Eestis on praeguseks mitmeid tegevuslikke
teraapiaid, millega saab mõjutada isegi vanu traumaatilisi kogemusi,
samuti hulgaliselt head eneseabikirjandust (näit Schapiro “Sinu keha
räägib sinuga” jt).
Allikas: Inimene.ee
Tekst: Kirsi Altjõe
Artikkel on ilmunud ajakirjas “
Üks” (6/2007)