Nahahooldusele
tuleks pöörata tähelepanu küll aasta läbi, kuid tasub teada, et kevadel
tunneb nahk eriti suurt puudust kreemidest. Tuule käes karedaks
muutunud nahk vajab niisutavat kreemi, ereda päikese vastu aga
päikesekaitsekreemi.
Kevadiste nahaprobleemide lahendamiseks annab nõu Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja professor Helgi Silm.
Oht päikesega liialdada
Kevadel ohustab nahka kõige enam ere päike. “Meie inimesed tahavad pärast pikka põhjamaist talve päikest nautida ja sageli liialdavad sellega,” räägib prof. Silm. “Kevadine päikesekiirgus on intensiivsem. Kuna nahk ei ole veel päevitunud, oleme seetõttu päikesekiirtele vastuvõtlikumad ja tundlikumad.”
Üldine reegel on selline, et mida tõmmum nahk, seda vähem tundlik on see päikese suhtes ja seda kauem võib päikest nautida. Heleda nahaga, punapäised ja rohekate silmadega inimeste nahk on palju tundlikum. “Aga päris nii ka ei julge öelda, et juuksevärvi järgi saab nahatüüpi oletada,” märgib prof. Silm. “Sest on küllalt brünette, kes on väga heleda nahaga. Kuid enamasti siiski käivad koos tumedad juuksed ja tumedam nahk.”
Kreem ei lase kõrbeda
Et mitte nahka ära kõrvetada, tuleks vastavalt nahatüübile valida päikesekaitsekreem. Kreeme faktoriga alla 10 peetakse nõrkadeks, faktoriga 10-15 keskmise tugevusega ja faktoriga üle 15 tugevateks. Õrna nahaga inimene peaks valima kaitsekreemi faktoriga vähemalt 15. Kes põeb mingit nahahaigust, mis päikese mõjul võib ägeneda, peaks eelistama veelgi tugevama toimega kreemi. Õige aeg kreemi nahale määrimiseks on 20 minutit kuni 2 tundi enne päevitama minekut.
Prof. Silm kinnitab, et päikesekaitsekreemid tõesti kaitsevad nahka. Kuid samas tuleks arvestada, et lisaks kaitsefaktorile sõltub kreemi efektiivsus ilmast. Tuul ja niiskus, samuti higistamine, ujumine ja kuivatamine vähendavad kaitset. Nahaarst kinnitab, et päikesekaitsekreemid sobivad samuti meestele, sest ka nende nahk on õrn. “Võibolla õrnema nahaga mehi on isegi rohkem, sest naised on ennast ajapikku harjutanud päikesega rohkem kui mehed,” lisab ta.
Higistamine “ravitav”
Ilmade soojenedes muutub järjest suuremaks probleemiks higistamine, kuid abivahendid selle vastu on täiesti olemas. “Vanasti saime soovitada ainult sooja ja külma dushi vaheldumisi ehk siis naha veresoonte gümnastikat aga praegu on olemas higistamisvastased aerosoolid ja puudrid,” räägib prof. Silm. Higistamisvastaseid kreeme ta ei soovita. “Sest tugevasti higistav nahk on märg ja kui sinna kreemi peale panna, võib asi hullemaks minna ja nahk võib irduda.” Nahaarsti sõnul on parem valik puuder ja , mis kuivatavad nahka hästi. Igatahes soovitab prof. Silm higistamise vastu midagi ette võtta. “Sest liighigistamine vähendab naha kaitsevõimet ja inimene muutub vastuvõtlikumaks nakkushaigustele. Näiteks seenhaigused hakkavad liighigistamise korral vohama.”
Prof. Silma sõnul on üsna loomulik, et mehed on higistamisega rohkem hädas kui naised. “Esiteks seepärast, et nad lihtsalt higistavad rohkem. Teiseks kannavad mehed kevadel-suvel umbsemaid jalatseid. See mängib ka rolli.”
Apteegisarjad ärritavad vähem
Kuidas mõjutab kosmeetika nahka? “Kui mõõdukalt ja mõistlikult kasutada, siis kaitseb,” ütleb prof. Silm. Näiteks kuiva nahaga inimesed vajavad kindlasti niisutavaid kreeme, eriti kevadel, kui on palju tuuliseid ilmu. Tuul aga kuivatab nahka, eriti kui minna välja pool-niiske nahaga.
Dekoratiivkosmeetikaga liialdamine võib nahka kahjustada, kui seal leidub palju komponente, mis põhjustavad naha ülitundlikkust. “Selles suhtes on apteegisarjad on enam-vähem inimsõbralikud,” räägib nahaarst. “Need on korralikult testitud ega tohiks nahaärritust põhjustada. Kuid 100% kindel ka ei saa olla. Mõni inimene peab katsetama isegi mitut apteegisarja, enne kui endale sobiva leiab.”
Ka sellest, millise seebi või dushigeeliga ennast pesta, sõltub naha väljanägemine, kinnitab prof. Silm. “Meie vesi on küllaltki kare ja seetõttu ärritab nahka. Apteegisarjade pesemisvahendid on tihti allergikutele mõeldud ja need peaks igaühe nahale hästi mõjuma.”
Bakterid jäägu alles
Antibakteriaalseid seepe nahaarst ei soovita. “Need võivad, aga muidugi ei pruugi, mõnel inimesel allergiat põhjustada,” ütleb ta. “Meil on neid patsiente küll ja küll olnud.” Professor Silma sõnul on täiesti vale, kui kusagil reklaamis väidetakse, et miski “puhastab naha kõigist bakteritest”. Ta märgib, et praeguseks on mitmes reklaamis viga ära parandatud ja nüüd väidetakse, et “puhastab naha kahjulikest bakteritest”. “Nahka steriilseks teha ei saa,” ütleb ta. “Ja kui saaks, oleks me haigustele palju vastuvõtlikumad, sest nahapinnal olevatel bakteritel on ka kaitsev funktsioon.”
Oma naha eest hoolitsemisel on raudreegel ikkagi puhtuse pidamine. “Vesi ja seep on kõige parem kosmeetika,” kinnitab prof. Silm. “Ei tasu peljata kreemide kasutamist. Leidke endale sobiv pehmendav-niisutav kreem, kõige kindlam, kui apteegist.”
Allikas: Inimene.ee
Kevadiste nahaprobleemide lahendamiseks annab nõu Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku juhataja professor Helgi Silm.
Oht päikesega liialdada
Kevadel ohustab nahka kõige enam ere päike. “Meie inimesed tahavad pärast pikka põhjamaist talve päikest nautida ja sageli liialdavad sellega,” räägib prof. Silm. “Kevadine päikesekiirgus on intensiivsem. Kuna nahk ei ole veel päevitunud, oleme seetõttu päikesekiirtele vastuvõtlikumad ja tundlikumad.”
Üldine reegel on selline, et mida tõmmum nahk, seda vähem tundlik on see päikese suhtes ja seda kauem võib päikest nautida. Heleda nahaga, punapäised ja rohekate silmadega inimeste nahk on palju tundlikum. “Aga päris nii ka ei julge öelda, et juuksevärvi järgi saab nahatüüpi oletada,” märgib prof. Silm. “Sest on küllalt brünette, kes on väga heleda nahaga. Kuid enamasti siiski käivad koos tumedad juuksed ja tumedam nahk.”
Kreem ei lase kõrbeda
Et mitte nahka ära kõrvetada, tuleks vastavalt nahatüübile valida päikesekaitsekreem. Kreeme faktoriga alla 10 peetakse nõrkadeks, faktoriga 10-15 keskmise tugevusega ja faktoriga üle 15 tugevateks. Õrna nahaga inimene peaks valima kaitsekreemi faktoriga vähemalt 15. Kes põeb mingit nahahaigust, mis päikese mõjul võib ägeneda, peaks eelistama veelgi tugevama toimega kreemi. Õige aeg kreemi nahale määrimiseks on 20 minutit kuni 2 tundi enne päevitama minekut.
Prof. Silm kinnitab, et päikesekaitsekreemid tõesti kaitsevad nahka. Kuid samas tuleks arvestada, et lisaks kaitsefaktorile sõltub kreemi efektiivsus ilmast. Tuul ja niiskus, samuti higistamine, ujumine ja kuivatamine vähendavad kaitset. Nahaarst kinnitab, et päikesekaitsekreemid sobivad samuti meestele, sest ka nende nahk on õrn. “Võibolla õrnema nahaga mehi on isegi rohkem, sest naised on ennast ajapikku harjutanud päikesega rohkem kui mehed,” lisab ta.
Higistamine “ravitav”
Ilmade soojenedes muutub järjest suuremaks probleemiks higistamine, kuid abivahendid selle vastu on täiesti olemas. “Vanasti saime soovitada ainult sooja ja külma dushi vaheldumisi ehk siis naha veresoonte gümnastikat aga praegu on olemas higistamisvastased aerosoolid ja puudrid,” räägib prof. Silm. Higistamisvastaseid kreeme ta ei soovita. “Sest tugevasti higistav nahk on märg ja kui sinna kreemi peale panna, võib asi hullemaks minna ja nahk võib irduda.” Nahaarsti sõnul on parem valik puuder ja , mis kuivatavad nahka hästi. Igatahes soovitab prof. Silm higistamise vastu midagi ette võtta. “Sest liighigistamine vähendab naha kaitsevõimet ja inimene muutub vastuvõtlikumaks nakkushaigustele. Näiteks seenhaigused hakkavad liighigistamise korral vohama.”
Prof. Silma sõnul on üsna loomulik, et mehed on higistamisega rohkem hädas kui naised. “Esiteks seepärast, et nad lihtsalt higistavad rohkem. Teiseks kannavad mehed kevadel-suvel umbsemaid jalatseid. See mängib ka rolli.”
Apteegisarjad ärritavad vähem
Kuidas mõjutab kosmeetika nahka? “Kui mõõdukalt ja mõistlikult kasutada, siis kaitseb,” ütleb prof. Silm. Näiteks kuiva nahaga inimesed vajavad kindlasti niisutavaid kreeme, eriti kevadel, kui on palju tuuliseid ilmu. Tuul aga kuivatab nahka, eriti kui minna välja pool-niiske nahaga.
Dekoratiivkosmeetikaga liialdamine võib nahka kahjustada, kui seal leidub palju komponente, mis põhjustavad naha ülitundlikkust. “Selles suhtes on apteegisarjad on enam-vähem inimsõbralikud,” räägib nahaarst. “Need on korralikult testitud ega tohiks nahaärritust põhjustada. Kuid 100% kindel ka ei saa olla. Mõni inimene peab katsetama isegi mitut apteegisarja, enne kui endale sobiva leiab.”
Ka sellest, millise seebi või dushigeeliga ennast pesta, sõltub naha väljanägemine, kinnitab prof. Silm. “Meie vesi on küllaltki kare ja seetõttu ärritab nahka. Apteegisarjade pesemisvahendid on tihti allergikutele mõeldud ja need peaks igaühe nahale hästi mõjuma.”
Bakterid jäägu alles
Antibakteriaalseid seepe nahaarst ei soovita. “Need võivad, aga muidugi ei pruugi, mõnel inimesel allergiat põhjustada,” ütleb ta. “Meil on neid patsiente küll ja küll olnud.” Professor Silma sõnul on täiesti vale, kui kusagil reklaamis väidetakse, et miski “puhastab naha kõigist bakteritest”. Ta märgib, et praeguseks on mitmes reklaamis viga ära parandatud ja nüüd väidetakse, et “puhastab naha kahjulikest bakteritest”. “Nahka steriilseks teha ei saa,” ütleb ta. “Ja kui saaks, oleks me haigustele palju vastuvõtlikumad, sest nahapinnal olevatel bakteritel on ka kaitsev funktsioon.”
Oma naha eest hoolitsemisel on raudreegel ikkagi puhtuse pidamine. “Vesi ja seep on kõige parem kosmeetika,” kinnitab prof. Silm. “Ei tasu peljata kreemide kasutamist. Leidke endale sobiv pehmendav-niisutav kreem, kõige kindlam, kui apteegist.”
Allikas: Inimene.ee
