Reili Nõupuu |
Sel korral ei tee me juttu konkreetsest ettevõtmisest, vaid uurime jooksvalt tema käekäigu kohta ja vaatame, milline nägemus on temale endale sellise töö käigus kogu tegevusest kujunenud.
Reili, oled käinud juba väga paljudel erinevatel võtetel. Eelistad sa osaleda telesarjas või meeldivad rohkem reklaamvõtted?
Mulle meeldivad väga mõlemad tööd, ehkki need oma sisult eriti ei kattu. Kaamera ja roll selle taga moodustavad ühisosa. Iga kord on uus olukord, uued inimesed, uus keskkond – mõlemal rindel. On vaheldusrikkust ning rõõm leida uusi tuttavaid ja näha kõrvalt erinevate võttemeeskondade koostööd ning üldse tööd. Olen koos olnud nii kodumaiste kui ka välismaiste tiimidega. Seriaalide puhul tooksin põnevama asjana välja ehk selle, et aeg-ajalt tekib võimalus saada omale sõnaline roll, mis on mulle meeldivaks väljakutseks. Ma naudin seda täiel rinnal.
Millised on meeldejäävamad seigad võtetelt?
Neid eraldi välja tuua hoobilt ei suudagi. Niivõrd palju uut toimub selles keskkonnas minu jaoks, et üldises plaanis ongi kõik üks suur meeldejääv jada seikadest. Erilisemateks on aga kindlasti öised võtted. Filmitakse öösel näiteks siis, kui tekib vajadus kasutada mõnd konkreetset ruumi, mis muul ajal oleks täidetud inimestest ja hõivatud argitegemistega, mille käigus saaks igapäevatoimetusteks oluline rutiin rikutud. Kõige kauem on kestnud sellised võtted õhtutundidest kuni hommikul kella kaheksani. Meeldejäävad on needki võtted, kus teevad kaasa kogenud ja elukutselised näitlejad. Hea on tõdeda, et nende inimlikud apsud, mis aeg-ajalt töö käigus sisse vupsavad, annavad lootust ka endal pürgida kaugemale ning seda teadvalt, et kõik oleme siiski inimesed ja selleks, et kunagi särada, tuleb pika teekonna alguses teha esimene otsustav samm.
Miks sa üldse võtetel tahad osaleda? Mida see sulle annab?
Lihtsalt meeldib. Kuidas seda siis teisiti nimetada? Mitte midagi ei võta inimene ette ju sellist lihtsalt heast peast, mida ta ei naudiks ega tahaks kogeda, on nii? Annab see juurde aga uusi kogemusi ning hea enesetunde. Jah, ikka see nauding elamusest ja tööst tõukab takka.
Mäletad oma esimest sellist tööd?
Jaa! Kui ma nüüd ei eksi, siis see oli kas 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses, kui A. Le Coq tegi Sherwood’i siidri reklaami, mida küllap iga eestlane teab lause “Can I have one glass of cider please?“. See oli väga tore päev, muhe-koomiline stseen, toredate inimestega. Mu kõige esimene sõnaline roll oli MA Modelliagentuuri kaudu, mil mind vahendati ning kutsuti seriaali „Kerge elu“, kus kehastasin massööri.
On sul soovitusi teistele, kes sooviksid samuti mõnes telesarjas või -reklaamis osaleda?
Esmalt kindlasti omapoolne aktiivsus ja julgus. Tuleb olla ise kandideerimisel järjepidev ja ilmselt ka arukas. Selles valdkonnas paraku ei piisa üksnes olemisest. Poosil ja poosil, rollil ja rollil, suhtlemisel ja suhtlemisel, suhtumisel ja suhtumisel jne on väga suur vahe. Tuleb lasta lahti endas see „miski“, mis teeb ühest inimesest just selle, kes ta isiksuslikult on. MA Modelliagentuuri lehel pakutakse pidevalt võimalust kandideerida erinevatesse projektidesse. Seega silmad lahti! Kui õnn naeratab, leidke aeg ja tehke ära!
Allikas ja galerii: GoodNews
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar