 |
| Foto: Matti Paglant |
Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon soovitab süüa regulaarselt, viis korda päevas, seades prioriteediks toidu kvaliteedi, mitte kaloraaži. Süüa soovitatakse kindlasti kolm põhitoidukorda ja kaks oodet iga päev (seda ka siis, kui soovitakse kaalu langetada), arvestades toiduainete süsivesikutesisaldust ehk koormust veresuhkrule.
Tervislikum on tarbida mahetoitu ja võimalikult vähe lisaaineid sisaldavaid toite. Kui võimalik, siis soovitatakse tarbida Eestimaal kasvanud ja kasvatatud toitu, kuna meie organism on eelnenud põlvkondade kaudu kohalike toiduainetega kõige paremini kohandunud.
Terviseprobleemide puhul tuleks uurida toiduallergia või -talumatuse võimalust. Toiduaine sobivus või sobimatus on individuaalne ning seda saab testida analüüsidega. Talumatus ei ole allergia ning seda ei saa kindlaks teha allergiatestidega.
Koguseliselt kõige rohkem tuleks tarbida köögi- ja puuvilju. Köögivilja ingliskeelne vaste vegetable tuleneb ladinakeelset sõnast elustama, virgutama. Köögiviljad annavad meile elu, kindlustavad meid peaaegu kõikide vajalike toitainetega, on vitamiinide, mineraalainete, süsivesikute ja valkude allikaks ning sisaldavad ka vähivastaseid fütotoitaineid. Aluselist reaktsiooni tekitavad köögiviljad aitavad kehal tervise jaoks olulist aluse-happe tasakaalu säilitada. Menüü peaks 80% ulatuses koosnema leelistavatest toiduainetest.
Menüü mitmekesistamiseks on soovitav tarbida igapäevaselt võimalikult erinevaid köögivilju mitmel viisil valmistatuna – aurutatult, salatitena, mahlana jne.
Eelistada võiks rohelisi lehtvilju ja madala glükeemilise koormusega köögivilju (spargel, erinevad piprad, porgand, seller, kurk, fenkol, sibul, redis, kabatðokk, tomat, tsukiini ehk suvikõrvits). Tärkliselisi ja kõrge glükeemilise koormusega köögivilju (kartul, maguskartul, pastinaak, suhkrumais, põldoad) on soovitav tarbida mõõdukalt.
Parimateks köögiviljade valmistamisviisideks on aurutamine, küpsetamine või kiirelt segades õlis kuumutamine (passeerimine). Vältida tuleb liigset küpsetamist või praadimist. Keeta on soovitav köögivilju vaid supi jaoks, sest siis saab keha kätte ka köögiviljadest keeduvette läinud vees lahustuvad toitained. Kui värskeid köögivilju ei ole saadaval, tuleks eelistada konserveeritud viljadele külmutatuid.
Puuvilju võiks tarbida 3-4 portsjonit päevas, üks portsjon on 1 keskmine puuvili või pool klaasitäit tükeldatud puuvilja, 120g 100%-list värskelt pressitud mahla või ¼ klaasitäit kuivatatud puuvilja.
Puuviljad on ideaalsed suupisted ja magustoidud, neid on soovitav tarbida söögikordade vahel oodeteks ja snäkkideks. Päeva jooksul sööge kindlasti erinevat värvi köögi- ja puuvilju. Seda tehes kindlustate nn. vikerkaare-sortimendis toiduvaliku, mis tagab hea tervise. Puu- ja köögiviljad sisaldavad vähivastaseid fütotoitaineid ehk taimseid pigmente, piltlikult öeldes vähivastast kokteili. Vähi tekkimine võib olla nende ebapiisavas koguses tarbimise tagajärg.
Täisteravilja on soovitav tarbida 3-5 portsjonit päevas, üks portsjon on umbes 1 viil leiba, ½ klaasitäit keedetud täisteravilja või täisteraviljast pastatooteid, 1 väike maisitõlvik, 2½ spl täisteraviljajahu.
Täisteravilja on oluline tarbida iga päev. Täisteratooted sisaldavad madala glükeemilise koormusega süsivesikuid. Saial, valgel riisil, kõikidel nisujahust (v.a. täisteranisujahust) küpsetistel ja pastatoodetel, keedukartulil, praekartulitel ja kartulipüreel on kõrge glükeemiline koormus. Neid toiduaineid soovitame tarvitada piiratud koguses.
Rasva on soovitav tarbida 4-7 portsjonit päevas, üks portsjon küllastamata rasva on näiteks 1 spl seemneid või 1 tl kvaliteetset õli, 10 mandlit, 2 suurt pekaanipähklit, 6 väiksemat kreeka pähklit, 5 väiksemat oliivi. Küllastatud rasvad ei tohi ületada 1/3 päevasest rasvakogusest, 1 portsjon küllastatud rasvu on 1 viil peekonit, 1 tl võid, 1-2 spl koort olenevalt rasvasisaldusest, 1 tl majoneesi vm salatikatet.
Rasvade tarbimist ei tohi liigselt piirata, neid tuleb aga hoolikalt valida. Küllastamata (?-3, ?-6 ja ?-9) ja küllastatud rasvhappeid tuleb tarbida õiges vahekorras. Meie toidus peaks ?-3 ja ?-6 rasvhapete suhe olema 1 : 2 (kokku võiksid need moodustada 6-8 % toiduenergiast), küllastatud rasvu peaks olema ainult 10% ja ?-9 rasvhappeid 12 % (viimaseid saame näiteks oliivi- ja mandliõlist, avokaadost ning mitmetest pähklitest).
Tarbida soovitatakse häid küllastatud taimseid rasvu, nagu näiteks kookosrasva, ning piisavas koguses ?-3 rasvhappeid, mida leidub peamiselt lina- ja tudraõlis, chia- ja kanepiseemnetes ja rasvases kalas. Halbadeks rasvadeks on tööstuslikud transrasvad, mida leidub margariinides, küpsistes, kulinaariatoodetes, kooreasendajates, paljudes jäätistes jne.
Veel soovitame kasutada võimalikult vähe tooteid, mille sildile on koostisosana kirjutatud lihtsalt taimne rasv (kui ei ole täpsustatud, et tegemist on palmi- või kookosrasvaga). Transrasvu või hüdrogeenitud rasvu võib olla vaid kuni 1% kogu päevasest küllastatud rasvade kogusest. Töödeldud toite (näiteks kalapulki, vorsti, maksavorsti, viinereid, sardelle, salaamit jms.) soovitatakse kasutada väga vähe.
Oluline on tarbida
- rohkem Ω-3 rasvhappeid, vähem Ω-6 rasvhappeid (tänapäevases toidus on neid liigselt),
- oliiviõli- või mandliõli, mis sisaldavad Ω-9 rasvhappeid,
- vähem loomseid ja rohkem taimseid küllastatud rasvu,
- vähe või üldse mitte transrasvhappeid.
Kaunvilju on soovitav tarbida 2-3 portsjonit päevas, üks portsjon on ½ klaasitäit. See teeb kokku üks kuni poolteist klaasitäit kaunvilju päevas. Kaunviljad on head valguallikad ja sisaldavad rikkalikult lahustumatuid kiudaineid, mis on olulised kolesteroolitaseme langetamisel ja veresuhkru stabiliseerimisel. Konserveeritud puu- ja aedvilju ei soovita me kasutada, kuid konserveeritud oad on tervislikud, kuna säilitavad kiudainete- ja flavonoididesisalduse ka sel viisil töödelduna.
Piimatooteid soovitatakse tarbida 1-2 portsjonit päevas, üks portsjon on 1 klaas piima, jogurtit või kodujuustu või 30g juustu. Piimatoodetest võiks eelistada hapupiima, maitsestamata jogurtit, täispiima, taluvõid ja kodujuustu. Vältima peaks moosiga magustatud jogurteid, sulatatud juustu, hoolikalt valima võideid ja margariine, mõõdukalt tarbima rasvast juustu, hapukoort ja rõõska koort.
Liha, kala ja muna tarbimist tuleks piirata. Lihatoodetest eelistage metsikult kasvanud või looduslikku toitu tarbivate, näiteks karjamaal peetavate loomade, lindude ja metslooma liha.
Liha või kalatooteid on soovitav tarbida ainult üks kord päevas. Liha paar korda nädalas, kala viis korda nädalas. Organismi vajadust ületav liigne valk annab suure koormuse neerudele ja maksale, mis tegelevad jääkide töötlemisega. Valgu liigne tarbimine põhjustab ka rasvumist. Rohket loomse valgu tarbimist seostatakse ka vähiriski suurenemisega.
Veganitel kindlustab kõrgekvaliteedilise valgu kaun- ja teravilja kombineerimine. Tähtis on süüa mõlemat piisavalt, oluline ei ole nende ühel toidukorral koos söömine.
Kui ei tarbita loomset valku, tuleks päevaseid köögi-, tera- ja kaunviljakoguseid suurendada. Veganitele on vajalik lisaportsjon pähkleid/seemneid, vajadusel ka täiendav B12-vitamiin toidulisandina, köögivilju tuleks tarbida 5-12 portsjonit, kaunvilju (s.h. sojatooteid) 3 portsjonit, teravilja 9 portsjonit.
Väga oluline on tarbida puhast vett, kokku 8-12 klaasitäit päevas. Kõige kasulikum on puhas allikavesi, piiratud koguses ka naturaalne mineraalvesi ning taimeteed. Vältida tuleks alkoholi, magustatud jooke, karastusjooke. Kohvi ja musta tee tarbimist peaks piirama. Eelistage rohelist, valget, rooibosi- ja mitmesuguseid taimeteesid.
Eelpool soovitatud toiduvalik annab umbes 2000-kalorilise päevase energiakoguse. Kui vajate lisakaloreid (raseduse, füüsilise töö vms. asjaolude tõttu), siis suurendage eeskätt aedviljade, pähklite ja kaunviljade kogust, need on kõige kasulikumad.
Päevas toidu ja joogiga saadavast energiast peaksid moodustama: Süsivesikud 50-60% Rasvad ehk lipiidid 25-30% Valgud 10-15%
Sõltuvalt inimese kehakaalust või tervislikust seisundist võib vajatava valgu osakaal olla suurem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar